Pille ja Triin Austraalias: Hello Melbourne!

Tere, tere kõik see pere ja sõbrad ja tuttavad ja võõrad. Nagu eelmise postituse lõpus ka kirjutasin, et arvatavasti/loodetavasti oleme järgmiseks postituseks uues kohas, siis nii see ka on. Elame nüüd Melbourne´is, kahjuks küll hetkeseisuga kesklinnast väga kaugel, aga see muutub peagi, sellest räägin järgmises postituses. Elame hetkel Frankston'is, mis on kesklinnast 1h10min rongisõidu kaugusel. Miks just siin? Sellepärast, et Eesti tüdruk, kellega elasime Sheppartonis koos üürib meile ühte oma vaba tuba välja kuniks me oma kodu leiame.

Ma olin kahevahel, et mida selle postituse pealkirjaks panna, aga otsustasin ikka positiivsema kasuks. Teine variant oleks olnud R.I.P Cherii & R.I.P Farmielu. Kui te mäletate, siis meie auto nimi oli Cherii ja kahjuks on tema päevad loetud. :( Sõitsin teelt välja kuna tee oli libe ja kurv tuli liiga järsku. Õnneks kõik luud ja kondid terved aga auto puhkab nüüd romulas. See ei olnud megakatki, aga lihtsalt kuna saime auto nii odavalt siis oleks parandada olnud mõttetu, sest see oleks maksma läinud rohkem, kui auto. Õnneks linnas elades saab autota ka hakkama.

Viimane tööpäev farmis oli 23. september. 22. septembril pidasime enda juures lahkumispeo. Kohal olid kõik töötajad, isegi farmer ja ta naine. Öeldi ka, et viimane kord kui kõik koos olid oli farmeri sünnipäeval ja sellest üsna pikk aeg möödas. Lasime ühel filipiinlasel ka toidud valmistada kuna ise olime päeval tööl ja polnud aega. Väga tore lahkumispidu oli. :) 24. september viis üks meie töökaaslane meid Melbourne'i kesklinna ja kesklinna tuli meile järele tuttav kelle juures ööbime. Õnneks väga palju ei pidanud kohvreid kaasa tirima, sest meil on ikka üsna palju asju juba kogunenud ja see oleks üsna tüütu.

piim lekib

Noob

ebaviisakas lehm, jalutab sööda sees

viimane tööpäev

squad goals

pubi teisipäev

käisime Warrnamboolis IT-i vaatamas, maxlame

ilus klassikaline laualamp

Geelong


käisime päevatripil


pidu

pidu

meie teade

ja muidugi koguaeg keegi lisas midagi

masendav

minek

Esimene nädal siin tutvusime linnaga, shoppasime, käisime väljas jne. Tööd üritasime ka otsida aga mitte väga hoolsalt. Nädalavahetusel saime kokku sõpradega Sheppartonist ja käisime mingil majapeol. Sellest nädalast hakkasime aktiivsemalt tööd otsima aga paljud pakkumised on poolekohaga nii, et üsna raske on. Mina käisin esmaspäeval (2.okt) töövestlusel kohvik/restos ja leppisime kokku, et teisipäeval lähen sinna proovipäevale. Umbes 1h peale vestlust helistati mulle sealt kohvikust ja öeldi, et neile meeldis mu CV ja iseloom, et proovipäeva pole vaja ja kui mulle sobib, siis olen nende meeskonnas. Nii, et nüüdsest töötan mina klienditeenindajana. See on viisakapoolsem kohvik/resto, kus igapäev valmistatakse saiakesed ja tordid ja kõik kohapeal. Praeguseks olen käinud kaks päeva tööl, nüüd täna oli vaba ja siis reede, laupäev jälle tööl. Uue nädala graafikut veel ei tea. Kohvik asub kesklinnas ja tööpäevad hakkavad 6.30, mis tähendab, et ma hetkeseisuga ärkan 3.00-3.30, et tööle jõuda. Aga nagu ennem juba mainisin, siis järgmine nädal peaks siit ära kolima. Jee. Triin pole veel tööd leidnud, aga küll leiab lähiajal, ta käis eile RSA koolitusel. Kuna siin enamus tööpakkumised klienditeeninduse vallas siis on üsna kindel, et sul läheb RSA-d vaja, see on siis selleks, et sa võiksid alkoholi müüa. Minu töökohal õnneks alkoholi ei müüda.