Pille ja Triin Austraalias: Byebye Shepparton

Tere, tere kõik see pere! Jälle kuu möödas eelmisest postitusest, natukene rohkemgi vist, aga tegijal ikka juhtub ja vähemalt on lugeda midagi!

17.märts oli St. Patricks day, imestan, et siin Austraalias seda üsna suurelt peeti, kuigi see on Iiri püha. Kuna meil tööl on hetkel üsna palju iirlasi, siis pidime ka ikka välja minema. Kõik backpackerid tulid vist välja, mis on ime, sest tavaliselt kõik ütlevad, et tulevad aga kui päev käes, siis on teine jutt. Järgmine päev oli meil kahjuks töö ja see päev venis jubedalt, aga saime hakkama. Kadri ja Gerli tulid ka üheks ööks Sheppartoni, et siin meiega välja tulla.

Kõik töökaaslased tulid välja.

24-26 märts oli Melbourne-is Grand Prix. Kuna Melbourne on meil üsna lähedal ja ega iga päev selline üritus nii lähedal ei toimus siis mõtlesime, et vaatama ka ikka asja üle. 24-25 märts olime me tööl, seega otsustasime, et lähme sinna pühapäeval. Väga palju rahvast oli kohal ja mega lahe üritus ja uus kogemus. Very nice, i like.

badass jälle

tšekime kaarti

ilus rant jäi ka.

5.aprill oli Trinxi sünna. Panime majakaaslasega laua kinni Teppenyaki restorani. Mina ja Triin pole varem sellises restos käinud, ainult filmides näinud kuidas visatakse sööki ja kogu toit valmistatakse su nina ees. Superlahe kogemus oli ja mis kõige peamine, Triin jäi ka väga rahule. Meie kokaks osutus üsna kogenematu tüüp. Piinlik oli vaadata, sest tal ei tulnud miski väga hästi välja. Ma usun, et juba see tegi kogemuse paremaks/naljakamaks, profiga poleks nii lõbus olnud. Igatahes pidime seal toorest muna ja riisi püüdma ja mida kõike veel. Avelene-le kukkus terve kausi täis riisi sülle ja mulle lendas toores muna peale. Nalja sai väga palju ja ka toit oli maitsev, soovitan kõigile.

Triinile kingiti töö juurest, pole paha!

14-15 aprill oli meil töölt vaba, munadepühade tõttu. Otsustasime siis selleks ajaks Melbourne-i minna. Panime hosteli toa kinni samasse kohta, kus eelmine kord. Reede hommikul hakkasime kell 8 Triiniga sõitma lõunasse. Kõige pealt läksime Melbourne-i asemel ühte farmi vaatama, mis on 4,5h sõidu kaugusel praegusest kohast. Otsustasime, et peaksime edasi liikuma, nüüdseks on farmipäevad tehtud ja oleme siin juba peaaegu 5 kuud olnud. Sellest kõigest räägin täpsemalt järgmises postituses. Melbourne-i jõudsime õhtul kuue paiku ja läksime st kilda-s välja, kus nägime ka teisi tüdrukuid, kes meiega koos töötavad. Enamus läksid Melbourne-i nädalavahetuseks. Laupäeval läksime me Triiniga linna peale kolama ja shoppama ning õhtul läksime jälle St Kilda-s välja. Laupäeval ööbisime St Kilda-s endise majakaaslase juures. Pühapäeval läksime Melbourne-i nn. äärelinna, kus tegime 1000 stepsi. See on mingi mälestusrada, kus ongi lihtsalt 1000 trepiastet. See võttis ikka päris läbi, sest palav oli ka lisaks 1000 astmele, aga vähemalt saame nüüd öelda, et oleme seal käinud. :D

omnom

palume patte andeks

2 nädalat tagasi andsime teise aasta viisa taotlused sisse ja lootsime, et tuleb automaatvastus ja viisa olemas aga saime nüüd mõlemad valitsuselt kirja, et nad tahavad rohkem infot farmipäevade kohta. Saadame siis nüüd oma payslipid ja täidame mingi ankeedi mida nad tahavad ja loodame, et saame varsti viisa kätte. Õnneks kartma midagi ei pea, sest tegime igaks juhuks rohkem päevi enne taotlemist ja mõlema farmid lähevad kindlasti teise aasta viisa alla.

Randoomsete piltide nurk: