2 Nädalat Aussis.

Tere jälle, eelmise postituse lõpus kirjutasin, et tööga seoses on mingid uudised. Sellega seoses kolisimegi nüüd Geraldtoni, väike linnake 5h Perthist põhja poole. Tegelikult pidime Geraldtoni sõitma juba eelmise nädala neljapäeval aga siis oli meil Aussijobsiga (tööbüroo) Skype intervjuu ja sealt öeldi, et me ei läheks Perthist minema, sest tal on meile kindel töö kuskil pubis väikses külas. Ütlesime Geraldtoni minitöökohast lahti ja ootasime Aussijobsilt detaile meie uue töökoha kohta, midagi uut aga ei tulnud. Saatsime neile veel kirju aga ei midagi. Otsustasime, et kui esmaspäevaks pole vastust tulnud uurime kas Geraldtoni võimalus on veel olemas ja õnneks oli. Olen varasemalt kuulnud Aussijobsi kohta väga palju head aga peale sellist kogemust ei soovita seda küll kellelegi.

Tööks Geraldtonis on koerte hoidmine (max love), koristamine ning vahepeal ka söögi tegemine. Vastutasuks saame tasuta elada ja süüa, autot kasutada ja ka natuke raha. Loodame, et varsti leiame siiski farmitöö, et teenida raha auto jaoks jne. Aga vähemalt praegu on katus pea kohal ja raha ei kulu ning saame samal ajal tööd otsida.

Geraldtoni sõites tundsime bussis Triiniga rämedat benahaisu, mõtlesime, et kas bena lekib või mis teema on. Kui olime natukene sõitnud siis sain aru, et hais tuleb mu kotist. Küünelakieemaldaja oli ümber läinud. :D

Eelmine nädal käisime Kings Parkis, sest kuulsime, et seal põõsaste vahel võib kängurusid kohata. Ei tea kas tehti nalja või mitte, aga kängurusid me kahjuks ei kohanud, aga nägime quakka taguotsa jee. Loodame, et millalgi näeme Rottnest Islandil nende nägusi ka, kui sinna satume. :D

Kings Park-ist mõned pildid:

Kings Park-is mingid imelikud lilled

Mõned tähelepanekud:

*Valgusfoorid lähevad umbes 2 sekundiks roheliseks, pärast seda hakkab punane tuli vilkuma, millega võib ikka veel teed ületada. Alguses mõtlesime, et kuidas me peaksime nii kiiresti teed ületama. Nõme süsteem minu arust, sest ei tea kaua aega on, et teed ületada, vilkumine lõpeb järsku.

*Kõnniteed on ainult ühel pool, ka sildadel on ainult ühel pool jalakäijate osa.

*Jalakäijatest üldse väga lugu vist ei peeta siin. Auto on tähtsam, kui inimene. Eestis lastakse ikka inimene üle, kui ta seisab ülekäigu juures aga siin pead sina autod mööda laskma, mõnes kohas on isegi anna teed märgid inimestele.

*Autod pargitakse muru peale, inimestel on ka garaažid, kuid paljudel on nii palju autosi, et need ei mahu ära ja tänavad on nii kitsad, et sinna ei saa parkida. 

*Kuna siin on vastupidine liiklus siis liiguvad inimesed ka vasakul pool. Erinevalt Eestist siin ka tehakse seda, mis on väga mugav.

Eelmine nädal käisime Perthi loomaaias, oli tore, kuid oleks tahtnud rohkem loomi näha. Igast liigist oli pmts. ainult üks loom ja enamus loomad magasid. Ei tea, kas asi on selles, et on talv või ongi koguaeg nii. Koaalaga pilti ka ei saanud :(:(

selfie känksiga

Oleks heameelega tahtnud känksi kaasa võtta

Lemmik.

Siit linna liigume tavaliselt rongiga või õhtul peole Uberiga. Uberis paljud lubavad oma mussi lasta telost ja muidugi paneme kõige haigemad laulud mis telos on, sest miks ka mitte. Tavaliselt pakutakse seal ka vett ja kommi. Rongipileti üks ots ühele inimesele on 4,6$. Hind sõltub sellest, kus linnaosas elad. Õhtuti on rongis suht kahtlased inimesed, üks õhtu võttis üks mees kes meie vastas istus kõrvaklapid ära ja kuulas meid. Natuke aega hiljem küsis mis keelt me räägime. Kui ütlesime, et Eesti siis küsis kohe kas vene keelt räägime ka. Ta oskas vene keelt ja rääkisime paar sõna. Siin üldse inimesed hakkavad rääkima või teretavad tänavatel, kuigi sa ei tea neid.

Sellised näevad rongid välja.

Cockburn hahahha

Siiani on meie elu olnud suhteliselt pidu ja pillerkaar, aga nüüdsest hakkame tööinimesteks ja proovime alkoholiga piiri pidada haha. Reedel, kui pubisse läksime siis nägime sealt kolme gruppi Tinderist, haha, suht piinlik. Meil juba päris palju sõpru läbi selle tekkinud, nii, et kui kunagi peaks uuesti Perthi sattuma siis oleks kindlasti ka öömaja olemas.

Our life in a picture.

Alkohoolik numero 2

That's the way i like it (L)

Lisan siia lõppu veel randoomseid pilte.

Meie varsti, kui abiellume kellegagi, et viisat saada..

Hetkel veel poseerin siiski üksi.

Trinx üritab ka viisat saada..

Young money, cash money. Monopoly raha.

Papagoi in the wild!! 

Lapsepõlve unistuste auto. Spyrooo

Sõprade fännid mõistavad. *rutska*

Ropp spordipood. Kellele kohale ei jõua, siis O tähel kriips peal.

Jacobs Ladder. Ei soovita, kui elada tahad, väga väsitav.

Kuigi veel pole Austraaliat väga näinud, siis võime öelda, et siia tulek oli siiski meie mõlema elu parim otsus.

Esimesed päevad Austraalias

Nii, oleme nüüdseks Perthis olnud 4 päeva. Esimene päev oli kohutav ilm, vihma sadas ja tuul oli väga tugev. Siiski otsustasime minna linna (jobud), ilmselgelt oli see väga vale otsus ja peale 10 minutit kõndimist otsustasime, et läheme lähima poeni ja ostame sealt süüa ning proovime homme uuesti. Õnneks järgmine päev oli ilusam, isegi päike paistis ja kõndisime siit jala linna (u.12 km). Internetti meil telefonis ei olnud ja meil olid ainult google mapsi screenshotid, millest väga kasu ei olnud, sest vahemaid näitas suht valesti. Proovisime ka CAT (teevad tervele linnale tiiru) bussiga linnas sõita, aga saime aru, et see läheb siiski valele poole, nii, et tulime järgmises peatuses maha ja pidime hoopis tagasi kõndima. Õnneks austraallased on väga abivalmid ja juhatasid meid õigesse kohta. Siin inimesed ei ole harjunud väga jala kõndima, kui küsisime ühelt naiselt kus pank asub siis ta vastas suurte silmadega: "it's miles away, you have to take a bus" tõlge: see on miilide kaugusel, te peate bussiga minema. Tegelikkuses oli see 2km kaugusel ja muidugi läksime jala.

sidruni ja apelsinipuu.

selle puu peal nägime papagoid.

Et pangakaarte kätte saada oli meil vaja telefoninumbrit. Neid müüakse igal pool poodides ja kioskites. Ostsime esialgu kahe peale ühe numbri, otsustasime Telstra kõnekaardi kasuks, sest sellega pidi ka maakohtades levi olema. Meie uus nr. +61 498 506 425, kui keegi tunneb vajadust meile helistada. Telefoni number käes , läksime rõõmsalt panga poole. Kui panga ette jõudsime tuli sealt üks asiaat välja, naeris pmts. näkku meile ja ütles, et pank on suletud. Tõesti, jube naljakas. Kell oli 16:01, kõik kohad pannakse siin väga vara kinni, 4-5 paiku. Otsustasime, et lähme siis poodi, ostsime vajalikud asjad ja läksime rongiga tagasi koju.

Oijah, ei tea kuidas 5-realisel teel hakkama saan..

Reedel läksime esimese asjana panka ja saime ilusti oma pangakaardid kätte, jee. Peale seda tahtsime minna tööbüroosse, mapsi abiga jõudsime ühte kaubanduskeskusesse, aga seal selgus, et seda tööbürood reaalselt ei eksisteerigi, vaid neil ainult mingi postkast seal haha. Vähemalt oli seal alkopood ja saime odavat veini. Us likey tõlge: meile meeldib. Siin on veinid väga odavad, pole küll kõige paremad aga joodavad. Backpackerite lemmikud on suured pakiveinid, sest need on odavad, neid nimetatakse Goon-iks. Kuna oli reede ja meil oli veini siis otsustasime, et lähme vaatame Perth-i ööelu ka üle. Küsisime facebooki grupist üle, et mis kohti soovitatakse. Kõige rohkem soovitati klubi nimega Brass Monkey. Sinna kohale läksime Uberiga, see oli meie mõlema esimene kord Uberiga sõita, väga mugav teenus ja autojuht oli super lahe, terve tee olime kõik kõveras k.a. autojuht. Brass Monkey meile väga ei sobinud, muusika oli üsna hea, aga kuidagi ebameeldiv koht. Liikusime edasi klubisse nimega Tiger Lil's, see koht oli palju normaalsem ja joogid ka vist odavamad. 

5L alla 9euri.

Laupäeval saime voodist ülesse alles kell 5 õhtul. Aga kuna oleme hetkel töötud siis väga vahet pole (otsime muidugi aktiivselt tööd). Kuna oli Eesti taasiseseisvumispäev, siis otsustasime minna Kings Parki piknikule. Kings Park on koht, kus on megailus vaade linnale. Kasutame siin Tinderi hangout-i, seal teed oma grupi nt. meie Triiniga kahekesti ja saad teiste gruppidega matchida ja kokku saada. Eile piknikul kasutasime ka seda ja meiega liitusid kaks austraallast. Nad tulid täpselt õigel ajal, sest meil oli vein otsas ja nad tõid juurde jee. Kui kell oli juba palju ja väljas oli jahe otsustasime nende poole minna Uno-t mängima. Siin võib rooli istuda isegi siis, kui oled natukene joonud (nt. 2 õlut). Kasutame seda hangout-i kindlasti veel, sest sõpru on ju vaja tekitada kuidagi ja see on üks võimalus kuidas austraallastega suhelda, sest pankades ja igal pool on enamus töötajad asiaadid ja hindud.

Eesti taasiseseisvumispäeva piknik

Sõnad mida oleme siin olles õppinud: shithot - pmts. nagu ilus, brekkie- hommikusöök, smoko- paus tööl, loopy - veider. Hetkel rohkem ei meenu.

Siin on kohutav Pokemoni hullus, inimesed on reaalselt zombied, see on ebanormaalne. Kings Parki kõndides ei saanud kohe aru miks seal nii palju rahvast on, mõtlesime, et kas tee kinni ja edasi ei pääse või mis toimub, aga selgus, et mängiti hoopis pokemoni, isegi pensionärid.  Tahtsin pildile ka saada aga vihma hakkas sadama ja kõik jooksid laiali.

Tööga seoses tulid ka mõned uudised aga sellest räägin täpsemalt järgmises postituses.

endlikepi pilt 

Eesti-Austraalia

Nii, üritan siis hakata blogi pidama minu ja Triini seiklustest Austraalias, et endal oleks kunagi hea meenutada ja pere/sõbrad saaksid meie eluga enam-vähem kursis olla. Proovin lisada palju pilte ka isegi mõttetutest asjadest, et blogi põnevam lugeda oleks.

Alustan siis algusest, kunagi Triiniga rääkisime, et kui mõlemad oleme gümnaasiumi lõpetanud siis kolime Hispaaniasse (nt. Tenerifele). Nüüd 3 aastat hiljem oli jutt sama, et läheme koos kuskile reisile ainult asukoht muutus, Austraalia tundus huvitavam variant. Selle aasta jaanuaris oli juba üsna selge, et on suve lõpus või sügise alguses minek. Juuni alguses taotlesime mõlemad endale working-holiday viisad, mis tulid mõlemale meilile juba tunni ajaga. Juuni lõpus ostsime lennupiletid, need võtsime aerotraveli agentuuri kaudu, sest hind oli üsna mõistlik ja nad leidsid ka kõige mugavamad variandid (ümberistumise aeg lühike jne.) Üle jäi veel teha kindlustus, millega läks kõige kauem aega, kuid augusti alguses saime ka need tehtud. Tegime mõlemad IF kindlustuse esialgu pooleks aastaks ja mõlemad võime end 100 000 euro väärtuses vigastada.

(Loodetavasti seda siiski kasutada vaja pole.)



Lennujaama tulid saatma Triini isa ja ema ning minu ema, õde ja õelapsed. Lennujaamas ootas meid veel üllatus Mannu, Hele, Rennu ja Aiki olid kohale tulnud, et meid ära saata.

Reis algas Tallinnast 15.august kell 21:35, Tallinnast lendasime Helsingisse, sealt edasi Singapuri ja lõpuks Perthi. Vahepeatused olid alla kahe tunni, mis oli väga hea, sest lennujaamas passima õnneks ei pidanud. Lennud läksid üsna kiiresti ja mugavalt.

Tallinn-Helsingi minilennuk

Singapuri laevad (viivad odavaid aliexpressi pakke laiali :D)

Singapuris, ootame  viimast lendu.

Esimene lennukitoit. Mingi mehhiko oma vist, unustasime kaane ära võtta enne pildi tegemist. 

Hommikusöök, suht okei oli isegi.

Singapur-Perthi lennul mingi salat. Väga jube, ainult õlu oli üllatavalt hea.

Praegu elame ühe toreda Eesti tüdruku toas, kes ise läheb mõneks nädalaks Eestisse, nii et mõlemale sobiv variant. Win-win

Pangakaardid tegime juba Eestis olles interneti teel Commonwealthi pangas ja üritame neile ka kohe järele minna, lisaks tegime internetis ära TFN numbri, et saaksime ametlikult tööl käia ning tuleb leida ka Austraalia telefoninumber, et töökohtadesse kandiideerida, sest siin kasutatakse rohkem seda varianti, kui emailide saatmist.

Loodame leida kohe farmitöö, et oma teise aasta viisa jaoks vajalikud farmipäevad ära teha ning raha kõrvale panna, et autot osta.

Ei suuda uskuda, et me olemegi Austraalias, nii äge!!